http://www.vmreisid.ee/images/VM_Reisid.gif

• AVALEHT

• UUDISED

   REISIKALENDER
        
 EESTI REISID
         VÄLISREISID

• KOOLIREISID

• JÕULUREISID

• PEREREISID

• TEATRIREISID

   TELLIMUSREISID
        • EESTIS
        • VÄLISMAAL

• TEENUSED

• REISITINGIMUSED

• KASULIK TEADA

• KONTAKT

• PARTNERID

• LINGID

 

ALATSKIVI JA LIIVID


Alatskivi lossi laskis aastail 1876-1885 ehitada parun Arved von Nolken enda jooniste ja plaanide järgi nn šoti parunite stiilis. Konkreetse eeskujuna pidas ta silmas 1856.a. Balmorali lossi (1856). Alatskivi lossi peetakse kauneimaks uus-gooti stiilis ehitiseks kogu Baltikumis. Lossi avarale esiväljakule viib vanade pärnade allee, nn Paruni tee. Rupsil asub Eesti üks idapoolsemaid isikumuuseume – Liivide koduloomuuseum. Harva on talupere üks põlvkond andnud eesti kultuuriloole nii palju kui vennad Liivid. Vendadest vanim, Joosep, päris talu, mille majandamine võimaldas noorematel vendadel saada kooliharidust. Elias Liiv oli Alataskivi pilli- ja laulukooride looja. Vennad Jakob ja Juhan Liiv on eestlastele enim tuntud. Jakob Liivi parimad loomeaastad möödusid Virumaal – Avispeal ja Väike-Maarjas. Jakob Liiv oli ka Rakvere linnapea ja teatrihoone ehitamise organiseerija.Pere noorimat, Juhan Liivi, teab kogu eesti rahvas. Kolkja põhikooli ruumides on sisustatud tüüpiline vanausuliste elutuba, kus oluline koht on usuga seonduval. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilisi riideid.


08:00 Väljasõit Estonia teatri eest parklast (trolli nr.2 lõpp) või kokkulepitud kohast.
~10:30 Jõuame RUPSILE. Tee ääres näeme OJA RENDITALU, mis on kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodupaik. Liivide pere asus sinna 1866.aastal. Siin möödusid Juhan Liivi noorusaastad, siit põgenes ta „laia ilma” ja tuli jälle tagasi. Praegu on Oja talus LIIVI MUUSEUM. Talu juurde viib Jakobi karjapoisipõlves istutatud pärna- ja vahtraallee. Ka järgmine külake, NAELAVERE, on seotud Liividega. Sealses külakoolis õppisid nii Jakob kui ka Juhan Liiv. Naelavere koolis on haridust saanud ka helilooja Eduard Tubin. Naelaveres ületame peakraaviks muudetud oja ning oleme ALATSKIVIL, marsruudi kõige huvitavamas paigas. Maastikku iseloomustab Palalt algav ja kahe haruna Peipsini ulatuv Alatskivi ürgorg. Ürgoru põhjas voolab 11 km pikkune Alatskivi jõgi. Alatskivi oru lõunaveerel paelub pilku ALATSKIVI LOSS. Alatskivi kirikumäel on mõisnik Stackelbergi poolt aastail 1777-1782 ehitatud KIRIK. Kohalikult KALMISTULT otsime üles Juhan Liivi ja Laksi Tõnise kalmud ning süütame mälestusküünlad. Alatskivilt sõidame KOLKJA külla. Oodatud siniste aknaraamidega osmikute asemel leiame eest uhked ja korras eramud. Pilgule harjumatud on kõrged sibulapeenrad ja majadeni ulatuvad kanalid. Kolkja on vanausuliste küla ja kohalikus koolis asub 1998.a. avatud vanausuliste muuseum. Kui nälg näpistama hakkab, peame lõunat Alatskivil TALLI TARES. Kui aga peame vastu, siis on suurepärane võimalus külastada Kolkja viimaste aastate tõmbenaela – KALA- ja SIBULARESTORANI, kus serveeritakse vanausuliste traditsioonilisi roogi ja jooke.

~17:00  Lahkume Peipsi äärest.

~20:00  Saabume lähtekohta.


HIND: 440 EEK (
28.10 EUR)


HINNAS: mugav turistiklassi buss, ekskursioonid vastavalt programmile, kohalikud giidid muuseumides, pääsmed Liivi muuseumisse, Alatskivi lossi ja vanausuliste muuseumisse, giid-reisisaatja teenus.


LISATASU EEST:

lõunasöök Kivi kõrtsis (supp al. 10 EEK, praad al. 29 EEK)

lossis parunikook ja kohvi – 30 EEK




Täiendav info: 601 9407 või 566 18 031, e-mail: info@vmreisid.ee


Huvitavat ja päikselist päeva!