|
• AVALEHT
• UUDISED
REISIKALENDER
• EESTI
REISID
• VÄLISREISID
• KOOLIREISID
• JÕULUREISID
• PEREREISID
• TEATRIREISID
TELLIMUSREISID
• EESTIS
• VÄLISMAAL
• TEENUSED
• REISITINGIMUSED
• KASULIK TEADA
• KONTAKT
• PARTNERID
• LINGID
|
ALATSKIVI
JA LIIVID
Alatskivi lossi laskis
aastail 1876-1885 ehitada parun Arved von Nolken enda jooniste ja plaanide
järgi nn šoti parunite stiilis. Konkreetse eeskujuna pidas ta silmas 1856.a.
Balmorali lossi (1856). Alatskivi lossi peetakse kauneimaks uus-gooti stiilis
ehitiseks kogu Baltikumis. Lossi avarale esiväljakule viib vanade pärnade
allee, nn Paruni tee. Rupsil asub Eesti üks idapoolsemaid isikumuuseume –
Liivide koduloomuuseum. Harva on talupere üks põlvkond andnud eesti
kultuuriloole nii palju kui vennad Liivid. Vendadest vanim, Joosep, päris
talu, mille majandamine võimaldas noorematel vendadel saada kooliharidust.
Elias Liiv oli Alataskivi pilli- ja laulukooride looja. Vennad Jakob ja Juhan
Liiv on eestlastele enim tuntud. Jakob Liivi parimad loomeaastad möödusid
Virumaal – Avispeal ja Väike-Maarjas. Jakob Liiv oli ka Rakvere linnapea ja
teatrihoone ehitamise organiseerija.Pere noorimat, Juhan Liivi, teab kogu eesti
rahvas. Kolkja põhikooli ruumides on sisustatud tüüpiline vanausuliste
elutuba, kus oluline koht on usuga seonduval. Näha saab ka vanausuliste
traditsioonilisi riideid.
08:00 Väljasõit Estonia teatri eest parklast (trolli nr.2 lõpp)
või kokkulepitud kohast.
~10:30 Jõuame RUPSILE. Tee ääres näeme OJA RENDITALU,
mis on kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodupaik. Liivide pere asus sinna
1866.aastal. Siin möödusid Juhan Liivi noorusaastad, siit põgenes ta „laia
ilma” ja tuli jälle tagasi. Praegu on Oja talus LIIVI MUUSEUM. Talu
juurde viib Jakobi karjapoisipõlves istutatud pärna- ja vahtraallee. Ka
järgmine külake, NAELAVERE, on seotud Liividega. Sealses külakoolis
õppisid nii Jakob kui ka Juhan Liiv. Naelavere koolis on haridust saanud ka
helilooja Eduard Tubin. Naelaveres ületame peakraaviks muudetud oja ning
oleme ALATSKIVIL, marsruudi kõige huvitavamas paigas. Maastikku
iseloomustab Palalt algav ja kahe haruna Peipsini ulatuv Alatskivi ürgorg.
Ürgoru põhjas voolab 11 km pikkune Alatskivi jõgi. Alatskivi oru lõunaveerel
paelub pilku ALATSKIVI LOSS. Alatskivi kirikumäel on mõisnik
Stackelbergi poolt aastail 1777-1782 ehitatud KIRIK. Kohalikult KALMISTULT
otsime üles Juhan Liivi ja Laksi Tõnise kalmud ning süütame mälestusküünlad.
Alatskivilt sõidame KOLKJA külla. Oodatud siniste aknaraamidega
osmikute asemel leiame eest uhked ja korras eramud. Pilgule harjumatud on
kõrged sibulapeenrad ja majadeni ulatuvad kanalid. Kolkja on vanausuliste
küla ja kohalikus koolis asub 1998.a. avatud vanausuliste muuseum. Kui nälg
näpistama hakkab, peame lõunat Alatskivil TALLI TARES. Kui aga peame
vastu, siis on suurepärane võimalus külastada Kolkja viimaste aastate
tõmbenaela – KALA- ja SIBULARESTORANI, kus serveeritakse vanausuliste
traditsioonilisi roogi ja jooke.
~17:00 Lahkume
Peipsi äärest.
~20:00 Saabume
lähtekohta.
HIND: 440 EEK (28.10
EUR)
HINNAS: mugav turistiklassi buss, ekskursioonid vastavalt
programmile, kohalikud giidid muuseumides, pääsmed Liivi muuseumisse,
Alatskivi lossi ja vanausuliste muuseumisse, giid-reisisaatja teenus.
LISATASU EEST:
lõunasöök Kivi kõrtsis (supp al. 10 EEK, praad al. 29 EEK)
lossis parunikook ja kohvi – 30 EEK
Täiendav info: 601 9407 või 566 18 031, e-mail: info@vmreisid.ee
Huvitavat ja
päikselist päeva!
|