|
|||
|
• AVALEHT |
HIIUMAA
1.päev 10.00 Peame
olema ROHUKÜLAS. 10.30 Väljub
parvlaev Muhumaa. Sõit kestab ~75 minutit. 11.45 Saabumine HELTERMAALE.
Ekskursioon: Heltermaa on üks Hiiumaa väravatest. Sadam ehitati siia 19.
sajandi teisel poolel, kui naabruses olev VAHTREPA sadam oli jäänud
liialt madalaks. PÜHALEPA KIRIK on Hiiumaa vanim kirik. Kiriku juures
olevasse KABELISSE on paigutatud rootsi aadlik Ebba Margareta
STENBOCKI sarkofaag. Seejärel sõidame SUUREMÕISA LOSSI juurde. Loss
on ehitatud 18. sajandi keskel ning selle peasissekäigu ees on 10 meetri
laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad
suurtükid. VAEMLA VILLAVABRIK on
töötav muuseum. Kuigi otsest tööd annab vabrik vaid üksikutele, on ta
kaudselt saarel vägagi oluline tööandja. Inimesed toovad oma lambavilla
Vaemlasse, saavad siit lõnga, millest kootakse kindaid, sokke ja kampseneid.
Villavabriku maja ühes otsas kohvik. Sõna kohvik kasutamine perenaisele eriti
ei istu, see on tema sõnul hoopis kohvi joomise koht. KASSARI on
suuruselt viies saar Eestis, mille edelaosas lookleb merre ligi 3 kilomeetri
pikkune maaliline rannakadastikuga ja kiviklibune maasäär – SÄÄRETIRP.
ORJAKU SADAM asub Kassari saare läänerannikul. Sadamat hakati ehitama
juba 1912. aastal. Sadamast 1 km kaugusel asub LOODUSRADA ja
LINNUVAATLUSTORN. Ööbimine Katri külalistemajas. 2.päev 08.00 Hommikusöök (rootsi laud). 09.00. Jätkame ringsõitu saarel. SÕRU SADAMA põhitegevusalaks on
Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teeninindamine. Sõru sadama
kanalis seisab viimsel ankrupaigal vana puulaev. Lagunenud mootorpurjekal on
lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal
aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud
merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe
dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas “Ernst Jaakson”
(“Alar”) on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. KÕPU poolsaar. Nagu valgeis rõivais matsakavõitu maanaine, punane
palmik peas ja silm säramas, seisab mäe otsas iidne TULETORN. Eks 6000 tonni kive ja ka 36 meetrit räägi iseenda
eest. Kui olete kõrgetest trepiastmetest üles turninud, siis paistab ära ka
Ristna neem. LUIDJA ranna laulvad liivad, puhas liivarand,
liikuvate luidete kinnistamiseks istutatud Luidja sanglepik. KÕRGESSARE
tööstusasula asub NINAMETSA poolsaarel. Ühtlasi on see vana mõisasüda,
mida on näha üksikutest vanapärastest ehitistest. REIGI praeguse KIRIKU
ehitas 19. sajandi algul poole Hiiumaa omanik UNGRU KRAHV. Meenutame
Aino Kalda jutustust "Reigi õpetaja". Kirik on soliidne, lihtne ja
ürgne masjas jumalakoda, andmas usku isalt pojale ning kinnitamas põlvede
järjepidevust. Kiriku vastas oli PIHLA KÕRTSI hoone, mis on tuntuks
saanud Gustav Ernesaksa ooperi“Tormide rand“ kõrtsistseeniga. Peale Reigi
kirikut paistab vasakult teele „Eiffeli
torn“. See mees, kes mitu aastat kopsis, naelutas ja meisterdas, tahtis
kiriku tornist kõrgemat torni. Tegigi. Ilma projektita küll ja seetõttu oli
tal ka pahandusi kohalike võimukandjatega, kuid nüüd tehakse projekt tagant
järgi ja torn saab „ametliku“ torni staatuse. Kes üles ei julge ronida,
vaadaku linnuperspektiivi asemel konna oma. TAHKUNA poolsaar on valdavalt liivase
pinnasega, kaetud männi-
ja kuusemetsaga.
Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare
keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv
(ka Lehtma Suurjärv), Kodeste järv
ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut
on väike poolehektariline Põhjatu järv.
Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitseala. Järgmine peatus
on Hiiumaa kõrgeima - TAHKUNA TULETORNI juures. Siin puhuvad alati
tuuled, tasub midagi soojemat selga panna. Võimalik üles torni minna.
Langetame pea ESTONIA MÄLESTUSMÄRGI juures, läbime maagilise LABÜRINDI. RISTIMÄGI - tavakohaselt peab iga sellest
künkast esmakordselt mööduja panema sinna looduslikust materjalist risti. Ristide
panemise tava on 1781. aastast, mil Reigi - Kõrgessaare rootslased olid
sunnitud lahkuma oma kodusaarelt. Siin olevat nad pidanud oma
lahkumisjumalateenistuse ja püstitanud esimese risti. 20. augustil 1991 avati
hiiu-rootslaste järeltulijate poolt Ristimäel väike mälestuskivi tähistamaks
väljarände 210. aastapäeva. Ja nüüd
kiiresti Hiiumaa pealinna KÄRDLASSE. Lõunat soovitan süüa kohvikus VIIGER (Põllu tn.3A, maitsvad toidud,
hind normaalne, portsud suured, teenindamine kiire). Arvatakse, et Kärdla
nimi on tulnud rootsikeelsest sõnast kärr dal – rabaorg. Tänapäeval
meenutavad rootslaste asundust Kärdlas vaid kaks objekti – Kärdla vanim
elumaja Kalda tänaval ja raudrist aastast 1848 viimase rootslase haual Kärdla
Rannapargis. Kärdlat iseloomustavad vesipapp, arteesiaallikad, sanglepad ja
augustikuu alguses korraldatav kohvikutepäev. Väike tutvustav ringsõit. Vaba
aeg. 15.30 Koguneme bussi ja sõidame Heltermaale. 16.00
Peame
olema Heltermaa sadamas. 16.30Väljub praam
Heltermaa – Rohuküla. ~17.50 Saabume
Rohukülla ja kohe sõidame edasi. ~19.30 Saabumine
lähtekohta. HIND: 1252/1189 EEK (80.00/76.05 EUR) korduvsõitjatele, pensionäridele,
rühmadele al. 9 in. HINNAS: edasi-tagasi
praamisõit üle Suure Väina, mugav turistiklassi buss, ööbimine Katri
külalistemajas koos hommikusöögiga, ekskursioonid vastavalt programmile
rohkete legendide ja hiidlaste naljade lisandiga, giid-reisisaatja teenus. Tasulised sissepääsud (täpsustamisel): Suuremõisa loss Kõpu tuletorn Tahkuna tuletorn
Täiendav info ja registreerimine: +372 566 18 031, e-mail: info@vmreisid.ee
|
||