|
|||
|
• AVALEHT |
HIIUMAA Hiiumaa
- saar Läänemeres, rikas mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning
toredate inimeste poolest. Hiiumaal on hea elada. On tuhat ja üks põhjust,
miks siia ikka ja jälle tagasi tullakse. Juba ligi 455 miljonit aastat tagasi
tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel
kümmekonna kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed
saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad
Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Hiidlane on oma loomult rahulik ja
salliv. Ta seisab loodusele lähedal, arvestab ja armastab loodust ning on oma
hingelt natuke looduslaps. Hiidlane armastab ka nalja, seega on kõige
olulisem, et sa nalja mõistaks. 1.päev 10.00 Peame
olema ROHUKÜLAS. 10.30 Väljub
parvlaev Muhumaa. Sõit kestab ~75 minutit. 11.45 Saabumine HELTERMAALE.
Ekskursioon: Heltermaa on üks Hiiumaa väravatest. Sadam ehitati siia 19.
sajandi teisel poolel, kui naabruses olev VAHTREPA sadam oli jäänud
liialt madalaks. PÜHALEPA KIRIK on Hiiumaa vanim kirik. Kiriku juures
olevasse KABELISSE on paigutatud rootsi aadlik Ebba Margareta
STENBOCKI sarkofaag. Seejärel sõidame SUUREMÕISA LOSSI juurde.
Loss on ehitatud 18. sajandi keskel ning selle peasissekäigu ees on 10 meetri
laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad
suurtükid. VAEMLA VILLAVABRIK on
töötav muuseum. Kuigi
otsest tööd annab vabrik vaid üksikutele, on ta kaudselt saarel vägagi
oluline tööandja. Inimesed toovad oma lambavilla Vaemlasse, saavad siit
lõnga, millest kootakse kindaid, sokke ja kampseneid. Villavabriku maja ühes
otsas kohvik. Sõna kohvik kasutamine perenaisele eriti ei istu, see on tema
sõnul hoopis kohvi joomise koht. KASSARI on suuruselt viies saar Eestis, mille edelaosas lookleb
merre ligi 3 kilomeetri pikkune maaliline rannakadastikuga ja kiviklibune
maasäär – SÄÄRETIRP. ORJAKU SADAM asub Kassari saare
läänerannikul. Sadamat hakati ehitama juba 1912. aastal. Sadamast 1 km
kaugusel asub LOODUSRADA ja LINNUVAATLUSTORN. Ööbimine Katri külalistemajas. 2.päev 08.00 Hommikusöök (rootsi laud). 09.00. Jätkame ringsõitu saarel. SÕRU
SADAMA põhitegevusalaks on
Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teeninindamine. Sõru sadama
kanalis seisab viimsel ankrupaigal vana puulaev. Lagunenud mootorpurjekal on
lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal
aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud
merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe
dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas “Ernst Jaakson”
(“Alar”) on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. KÕPU
poolsaar. Nagu valgeis rõivais matsakavõitu maanaine, punane palmik peas ja
silm säramas, seisab mäe otsas iidne TULETORN.
Eks 6000 tonni kive ja ka 36 meetrit räägi iseenda eest. Kui olete kõrgetest
trepiastmetest üles turninud, siis paistab ära ka Ristna neem. LUIDJA ranna laulvad liivad, puhas liivarand,
liikuvate luidete kinnistamiseks istutatud Luidja sanglepik. KÕRGESSARE
tööstusasula asub NINAMETSA poolsaarel. Ühtlasi on see vana mõisasüda,
mida on näha üksikutest vanapärastest ehitistest. REIGI praeguse KIRIKU
ehitas 19. sajandi algul poole Hiiumaa omanik UNGRU KRAHV. Meenutame
Aino Kalda jutustust "Reigi õpetaja". Kirik on soliidne, lihtne ja
ürgne masjas jumalakoda, andmas usku isalt pojale ning kinnitamas põlvede
järjepidevust. Kiriku vastas oli PIHLA KÕRTSI hoone, mis on tuntuks
saanud Gustav Ernesaksa ooperi“Tormide rand“ kõrtsistseeniga. Peale Reigi kirikut paistab vasakult teele „Eiffeli torn“. See mees, kes mitu aastat
kopsis, naelutas ja meisterdas, tahtis kiriku tornist kõrgemat torni. Tegigi.
Ilma projektita küll ja seetõttu oli tal ka pahandusi kohalike
võimukandjatega, kuid nüüd tehakse projekt tagant järgi ja torn saab „ametliku“
torni staatuse. Kes üles ei julge ronida, vaadaku linnuperspektiivi asemel
konna oma. TAHKUNA poolsaar
on valdavalt liivase pinnasega, kaetud männi-
ja kuusemetsaga.
Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare
keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv
(ka Lehtma Suurjärv), Kodeste järv
ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut
on väike poolehektariline Põhjatu järv.
Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitseala. Järgmine peatus on Hiiumaa kõrgeima - TAHKUNA
TULETORNI juures. Siin puhuvad alati tuuled, tasub midagi soojemat selga
panna. Võimalik üles torni minna. Langetame pea ESTONIA MÄLESTUSMÄRGI juures, läbime maagilise LABÜRINDI. RISTIMÄGI - tavakohaselt peab iga
sellest künkast esmakordselt mööduja panema sinna looduslikust materjalist
risti. Ristide panemise tava on 1781. aastast, mil Reigi - Kõrgessaare
rootslased olid sunnitud lahkuma oma kodusaarelt. Siin olevat nad pidanud oma
lahkumisjumalateenistuse ja püstitanud esimese risti. 20. augustil 1991 avati
hiiu-rootslaste järeltulijate poolt Ristimäel väike mälestuskivi tähistamaks
väljarände 210. aastapäeva. Ja nüüd kiiresti Hiiumaa pealinna KÄRDLASSE.
Lõunat soovitan süüa kohvikus VIIGER (Põllu
tn.3A, maitsvad toidud, hind normaalne, portsud suured, teenindamine kiire).
Arvatakse, et Kärdla nimi on tulnud rootsikeelsest sõnast kärr dal –
rabaorg. Tänapäeval meenutavad rootslaste asundust Kärdlas vaid kaks objekti
– Kärdla vanim elumaja Kalda tänaval ja raudrist aastast 1848 viimase
rootslase haual Kärdla Rannapargis. Kärdlat iseloomustavad vesipapp, arteesiaallikad,
sanglepad ja augustikuu alguses korraldatav kohvikutepäev. Väike
tutvustav ringsõit. Vaba aeg. 15.30 Koguneme bussi ja sõidame Heltermaale. 16.00
Peame
olema Heltermaa sadamas. 16.30Väljub praam
Heltermaa – Rohuküla. ~17.50 Saabume
Rohukülla ja kohe sõidame edasi. ~19.30 Saabumine
lähtekohta. HIND: 56.25 € (880 EEK), kui rühmas on 30 õpilast +
2 täiskasvanut HINNAS: edasi-tagasi
praamisõit üle Suure Väina, mugav turistiklassi buss, ööbimine Katri külalistemajas koos hommikusöögiga,
ekskursioonid vastavalt programmile rohkete legendide ja hiidlaste naljade
lisandiga, giid-reisisaatja teenus. Tasulised sissepääsud (eurod täpsustamisel): Suuremõisa loss -,
Kõpu tuletorn -, Tahkuna tuletorn –
NB! Paar
retsepti 2010 kohvikutepäevast.
Mukukohvikus Lõkkesuits sai igaüks endale kepisaia küpsetada - väga hea idee
matkalaua mitmekesistamiseks. Võtad natuke pärmitainast, vormid selle pikaks
soolikaks, keerad spiraalina ümber peenikese kepi, vahele pistad marju,
pähkleid, kas või seeni, mida iganes metsast leiad, ja küpsetad tule kohal
krõbedaks. Ruttu saab valmis ja väga maitsev on ka. Nii et tainas seljakotti,
reisimehed! Magustoiduks võib resti peal küpsetada šokolaadibanaane - lõikad
koore ühelt küljelt lahti, pistad šokolaaditükid vahelt sisse, ja tulele.
Mõne hetkega on hunnitu magustoit valmis. Info
ja registreerimine: +372 6019407, +372 56618031 või info@vmreisid.ee Meeldivaid elamusi päevasaarel! |
||