|
|||
|
• AVALEHT |
KESK-EESTI
MÕISATE RING (Eivere-Sargvere-Imavere-Kabala-Paide) Mõis
on eesti rahva elus olnud sajandeid paljutähenduslikuks mõjuriks, mis on
mitmeti vorminud tema elulaadi ning vaimumaailmagi. Vastuolu mõisaga püsis
lepitamatuna 1919. aastani. Mõisa seda külge sümboliseerivad seisuslikku
kõrkust ning toretsevat eluviisi väljendavad uhked härrastemajad, mis on
ümbritsetud iluaiast või pargist teede tiikide, sillakeste ja lehtlatega.
Mõisal oli aga ka teine pool, mida võiks sümboliseerida eesti
teosulaste või mõisatööliste higi ja vaevaga ülesharitud mõisapõllud ning
korrashoitud tallid, karjalaudad, majandushoovid ning puu- ja juurviljaaidad.
Nende kaudu jõudis palju uut ning elu edasiviivat uute kultuuride, sortide,
tõugude, teadmiste ning töövõtete näol mõisa eeskujul ja kohati tema otsese
abiga eesti taludesse. Mõis oli sotsiaalse ja majandusliku struktuuri
kujundaja, aga ka eesti rahva moraali, kommete, ilutunde ning käitumis- ja
mõtteviisi tugev mõjutaja. Sõna “mõis” on eesti keeles kasutusel olnud juba
enne 13. sajandi vallutusperioodi, tähistades muinaseestlaste üksiktalusid.
Võõramaiste feodaalide ulatuslikum mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel
poolel. Seekord uudistame mõningaid
mõisu Järvamaal. 08.30 Väljasõit
Rahvusraamatukogu eest või kokkulepitud kohast. Sõidame Eivere mõisa, mida esmakordselt on mainitud 1552.aastal. Peahoone
praegune väliskuju pärineb aastast 1912. Kuni 2000.aastani oli härrastemajas
lastekodu ja vanurite hooldekodu. 2003 läks mõis erakätesse ning see taastati
sellisena, nagu see oli 20.sajandi alguses. Tutvumine mõisaga. Sargvere mõisa suurejooneline
baroksete sugemetega varaklassitsistlik peahoone valmis 1765.a
(kahekorruseline kiviehitis, mille portaali rõhutab sammasrõdu). Haruldased
on lohepeakujulised veesülitid. ~13.00 Lõunasöök Imavere Kõrtsis ( kreekasalat,
praetud kala, kook, kohv/tee, vesi). 14.30 Külastame Kabala mõisa, mille peahoone ehitamist alustati 18. sajandi II poolel
parun Hans von Uexkülli poolt. Esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone
valmis 1774. aastal. Suure kunstiväärtusega on mõisniku kabinet, mida
kaunistavad neobarokses raamistuses Kabala mõisa omanike dekoratiivsed
aaderdatud vapikilbid ja seina puitpaneelid. Kõrvalhooneid on arvukalt: valitsejamaja,
teenijatemaja, laudad. 18. sajandi lõpul rajati algne barokkstiilis park
avara ovaalse esiväljakuga. Eestis. Kui ekskursioon mõisas tehtud, sõidame Paidesse. Vallitorn muutub
käimasolevate rekonstruuerimistööde käigus ajakeskuseks Wittenstein. Ajamasina rolli hakkab täitma lift, mis viib inimesi
ühest ajast teise. Esimene korrus tutvustab muinasaega ja sealt edasi kuni
euroajani välja. Ajakeskuse märksõnad on heli- ja valgusefektid,
videoprogramm ja optilised petted. Paide
Ordulinnuse rajamist alustati 1265.aastal ordumeister Konrad von Manderi
eestvõttel. Linnuse ehitamisel oli sobivaks materjaliks kohapeal leiduv valge
tihedakoeline paas. See Pärnu jõe ülemjooksule rajatud kindlustus oli Eesti
territooriumil Viljandi järel teiseks ordu poolt ehitatud linnuseks. ~18.00 Alustame tagasi
sõitu. ~19.30 saabumine
lähtekohta. HIND:
580/560 EEK
(37.00/35.80
EUR)
korduvsõitjad, pensionärid, õpilased. HINNAS: mugav buss,
mõisate pääsmed ja giidid, lõunasöök, giid-reisisaatja teenus, kohalikud
maksud. Info ja registreerimine: tel. 6019407, mob. 566 18 031 või
e-mail: info@vmreisid.ee
|
||
