|
|||
|
• AVALEHT |
KOHVIKUTE
PÄEV KÄRDLAS
08.00 Väljasõit
Rahvusraamatukogu eest või kokkulepitud kohast. 10.00 Peame
olema ROHUKÜLAS. 10.30 Väljub
parvlaev Muhumaa. Sõit kestab ~75 minutit. 11.45 Saabumine HELTERMAALE.
Ekskursioon: Heltermaa on üks Hiiumaa väravatest. Sadam ehitati siia 19.
sajandi teisel poolel, kui naabruses olev VAHTREPA sadam oli jäänud
liialt madalaks. PÜHALEPA KIRIK on Hiiumaa vanim kirik. Kiriku juures
olevasse KABELISSE on paigutatud rootsi aadlik Ebba Margareta
STENBOCKI sarkofaag. Seejärel sõidame SUUREMÕISA LOSSI juurde.
Loss on ehitatud 18. sajandi keskel ning selle peasissekäigu ees on 10 meetri
laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad
suurtükid. Ja nüüd kiiresti Hiiumaa pealinna KÄRDLASSE. Lõunat
soovitan süüa kohvikus VIIGER (Põllu
tn.3A, maitsvad toidud, hind normaalne, portsud suured, teenindamine kiire). Arvatakse,
et Kärdla nimi on tulnud rootsikeelsest sõnast kärr dal – rabaorg.
Tänapäeval meenutavad rootslaste asundust Kärdlas vaid kaks objekti – Kärdla
vanim elumaja Kalda tänaval ja raudrist aastast 1848 viimase rootslase haual
Kärdla Rannapargis. Kärdlat iseloomustavad vesipapp, arteesiaallikad, sanglepad
ja augustikuu alguses korraldatav kohvikutepäev. Väike tutvustav ringsõit.
Vaba aeg kohvilähkritega koos kohvikuid uudistada ja kohvi maitsta. Kohvilähkrid on kärdlastele pärandanud
õilmitseva kohvikukultuuri. Juba neljandat suve toimub siin
kohvikutefestival. Üheks päevaks rajatakse aedadesse, parkidesse,
sadamakaile, muuseumi ja näiteks ka politseijaoskonda viisteist kohvikut, mis
kõik on põnevad ja omanäolised. Lisaks kohvile pakutakse kõikvõimalikke
suupisteid. Kuid ainult kõhurõõmuga piirduma ei pea. Saab ka ise
söögitegemisrõõmu tunda, õppida käsi- ja muud tööd, samas ka puhata, mängida
ja tantsu lüüa. Käina meestel on kala ka kaasas.
Kalasõbrad, otsige Käina kohvik kohe üles, hiljem võite kalast ilma jääda. Kokkulepitud ajal koguneme bussi ja
sõidame ööbimiskohta (Katri Külalistemaja). 07.08.11 – P 08.00 Hommikusöök (rootsi laud) külalistemajas.
Vabastame toad (kontrollige, et isiklikke asju maha ei unusta). 09.00 Ringsõit saarel. RISTIMÄGI - tavakohaselt peab iga sellest künkast esmakordselt
mööduja panema sinna looduslikust materjalist risti. Ristide panemise
tava on 1781. aastast, mil Reigi - Kõrgessaare rootslased olid sunnitud
lahkuma oma kodusaarelt. Siin olevat nad pidanud oma lahkumisjumalateenistuse
ja püstitanud esimese risti. 20. augustil 1991 avati hiiu-rootslaste
järeltulijate poolt Ristimäel väike mälestuskivi tähistamaks väljarände 210.
aastapäeva. Järgmine peatus on
Hiiumaa kõrgeima - TAHKUNA TULETORNI juures. Siin puhuvad alati
tuuled, tasub midagi soojemat selga panna. Võimalik üles torni minna.
Langetame pea ESTONIA MÄLESTUSMÄRGI juures, läbime maagilise LABÜRINDI. Enne Reigi kirikut paistab paremalt teele „Eiffeli torn“. See mees, kes mitu aastat
kopsis, naelutas ja meisterdas, tahtis kiriku tornist kõrgemat torni. Tegigi.
Ilma projektita küll ja seetõttu oli tal ka pahandusi kohalike
võimukandjatega, kuid nüüd tehakse projekt tagant järgi ja torn saab
„ametliku“ torni staatuse. Kes üles ei julge ronida, vaadaku
linnuperspektiivi asemel konna oma. REIGI praeguse KIRIKU
ehitas 19. sajandi algul poole Hiiumaa omanik UNGRU KRAHV. Meenutame
Aino Kalda jutustust "Reigi õpetaja". Kirik on soliidne, lihtne ja
ürgne masjas jumalakoda, andmas usku isalt pojale ning kinnitamas põlvede
järjepidevust. Kiriku vastas oli PIHLA KÕRTSI hoone, mis on tuntuks
saanud Gustav Ernesaksa ooperi“Tormide rand“ kõrtsistseeniga. Reigist Kõpu poole on haruldaselt puhta
liivaga LUIDJA supelrand. KÕRGESSARE tööstusasula asub NINAMETSA
poolsaarel. Ühtlasi on see vana mõisasüda, mida on näha üksikutest
vanapärastest ehitistest. KÕPU
poolsaar. Nagu valgeis rõivais matsakavõitu maanaine, punane palmik peas ja
silm säramas, seisab mäe otsas iidne TULETORN.
Eks 6000 tonni kive ja ka 36 meetrit räägi iseenda eest. Kui olete kõrgetest
trepiastmetest üles turninud, siis paistab ära ka Ristna neem. Kui majakas
käidud ja kohvikus kohvitatud, võtame suuna Emmastele. ORJAKU LINNUVAATLUSTORNIST uurime ümbrust ja seejärel sõidame
SÕRU sadamat uudistama. KÄINA KIVIKIRIK ehitati 15.-16. saj. piirimail
ja oli oma 600 istekohaga suurim. Kirik hävis 1941.a. KASSARI on
suuruselt viies saar Eestis, mille edelaosas lookleb merre ligi 3 kilomeetri
pikkune maaliline rannakadastikuga ja kiviklibune maasäär – SÄÄRETIRP.
ORJAKU SADAM asub Kassari saare läänerannikul. Sadamat hakati ehitama
juba 1912. aastal. Sadamast 1 km kaugusel asub Orjaku LINNUVAATLUSTORN.
16.00
Peame
olema Heltermaa sadamas. 16.30Väljub praam
Heltermaa – Rohuküla. ~17.50 Saabume
Rohukülla ja kohe sõidame edasi Paide poole. ~19.50 Saabumine
lähtekohta. HIND: 81.00/77.00 EUR korduvsõitjatele,
pensionäridele, rühmadele al. 9 in. HINNAS: edasi-tagasi
praamisõit üle Suure Väina, mugav turistiklassi buss, ööbimine Katri külalistemajas koos hommikusöögiga, ekskursioonid
vastavalt programmile rohkete legendide ja hiidlaste naljade lisandiga, giid-reisisaatja
teenus Tasulised sissepääsud (eurodes täpsustamisel): — Suuremõisa loss — Kõpu tuletorn — Tahkuna tuletorn
Registreerimine ja info: tel.: 6019407, 56618031 või info@vmreisid.ee |
||