|
|||
|
• AVALEHT |
SETUMAA Eestimaal on olemas rahvakild, kes
oma ajaloo vältel on vaba olnud ja mitte kunagi Balti parunite piitsa all ei
ole orjanud. Nad on elanud kogukonnas,säilitanud oma iidse keele, kultuuri ja
kombed. Pidupäeval panevad nad selga uhked rahvarõivad, kaela vaaremadelt
päritud hõbeehted, leelotavad värvikalt ja tunnevad elust rõõmu. Setod
mõistavad head ja kavalat nalja visata ja igav nendega juba ei hakka! 08:00 Väljasõit Estonia
eest parklast (trolli nr. 2 lõpp) või kokkulepitud kohast. Tartust lahkume
mööda Räpina maanteed. LOHKVA külaga on seotud mitme Eesti
kultuuriloos silma paistnud inimest. KABINAT võib lugeda Emajõe-äärse
laevaehituse pioneeriks (1842 esimene laev). LUUNJA mõisast on teated
juba aastast 1503. Siis asus mõis VANAMÕISAS. Peale Luunjat ületame EMAJÕE.
Paremale jääb KAAGVERE. MELLISTE asub samanimelise oja orus ja
on MÄÄKSA valla keskne asula. Peatselt jääb teest vasakule 1300
elanikuga VÕNNU alevik. Kaugele paistab ajaloomälestis – Luutsna jõe
kaldal kõrguv JAKOBI KIRIK. KURISTA jääb just Tartumaa piirile.
Siinne piirkond on ammustest aegadest hinnatud olnud oma viljaka ja tulusa
maa poolest. Ületame Põlvamaa piiri ja jõuame KOSOVASSE. See on
slaavipärane kohanimi. AHJA mõis pärineb keskajast. Tiikidega park
rajati aga 19.sajandil. Ahja on FRIEDEBERT TUGLASE sünnipaik. Paremale
jääb AKSTE sipelgariik, mis aga sellest aastast on külastajatele
suletud. Vasakule jääva MOOSTE eripäraks võib nimetada looduskaunist
paika ning keskuses asuvat mõisaansamblit. LEEVAKU kuulus
hüdroelektrijaam hävis Teise Maailmasõja päevil. Siin olid ka jahu- ja
saeveski ning villavabrik. 1905.a. sündmuste käigus talupojad ja
mõisatöölised rüüstasid TOOLAMAA mõisa häärberi, peksid mõisniku läbi,
süütasid saeveski ja Leevaku kõrtsi. RÄPINAS tutvume kauni ja
heakorrastatud mõisapargiga. Mõisale kuulusid ka paberivabrik, sae- ja
jahuveski. Eesti pikima jõe – VÕHANDU jõe vasakule kaldale jääb VÕÕPSU
ALEVIK ja paremkaldale VÕÕPSU KÜLA (SETOMAA). LÜÜBNITSA
külas käis suviti puhkamas ja ilu nautimas tsaar PEETER I. VÄRSKA
asub ajaloolisel Setomaal ja seda peetakse ka praeguse Setomaa keskuseks.
Ekskursioon (kohalik giid – ILME): VÄRSKA SANATOORIUM
(mineraalvesi ja tervistav muda), VÄRSKA KORDON, SETO TALUMUUSEUM,
TSÄIMAJA (võimalik tellida setu sööke: supid – 20 kr., praed – 30 kuni
60 kr.)... Ööbimine Värskas.
09:00 Hommikusöök HIRVEMÄE
kohvikus. Ekskursioon jätkub: TRESKI TSÄSSON, ORAVA, PIUSA
(koopad külastajatele suletud). OBINITSA on teine suurem setude küla. JUUDATARE
asub Obinitsa paisjärve kaldal. Kõrgel kaldal seisab aga SETO LAULUEMA
KUJU. TSÄSSONAD. VANA-VASTSELIINA asub Piusa jõe kõrgel
kaldal. Kohas, kus MEEKSI oja suubub PIUSA jõkke, asuvad PIISKOPILINNUSE
VAREMED. Tee ääres on säilinud kunagise PIIRI HOBUPOSTIJAAMA
hoone. Kõrtsis saab soodsa hinnaga linnupetet (ka lõunasööki). VÕRU
linn asub kauni TAMULA järve kaldal. KATARIINA KIRIKU kõrval
langetame pea parvlaeva ESTONIA katastroofis hukkunute mälestuseks,
jalutame Tamula kaldal olevas pargis ja soovi korral külastame Fr.R.KREUTZWALDI
MEMORIAALMUUSEUMI (lisatasu 10.- EEK). Võrust sõidame Tartu suunas.
Paremale jääb ERASTVERE küla. Erastvere järvest saab alguse Ahja jõgi.
KANEPI on olulist osa mänginud Eesti kultuuriajaloos ja eriti meie
rahvuslikus liikumises. Kanepi JAANI KIRIK on pilkupüüdvalt kaunis
pühakoda AOTÄHEGA tornitipus. Erastverest sõidame üle Põlgaste-Puskaru
kunagisele Tartu-Võru postiteele, mille äärde endisesse VORBUSE
hobupostijaama on rajatud EESTI MAANTEEMUUSEUM. Vanas tallis asub TEEMAJA,
kus saab tühja kõhtu täita näiteks POSTIPOISI LÕUNA või LINNAMEHE
LINNUPETTEGA (lisatasu). Janu saab kustutada TEELEHE- või NÕMMELIIVATEEGA.
TILLEORG jääb muuseumist paarsada meetrit edasi. IHAMARU
maastikukaitseala territoorium võeti kaitse alla 1981.a. VANA-KUUSTE
mõis pärineb 16.sajandist. 1834-38 tegutses mõisahoones Tsaari-Venemaa
esimene kõrgem põllumajanduslik õppeasutus. Jätkame sõitu üle Tartu Tallinna
poole. ~21:00 Saabumine
lähtekohta.
mugav buss ööbimine tasulised sissepääsud (v.a. Võrus) kohalikud giidid ja giid-reisisaatja teenus
Setumaal pidi palju kukeseeni olema! Kõrghooajal soovitati
seenele minna! Reisibüroo ei vastuta piletite hindade muutumise eest.
|
||